Máilmmiárbi
Várjjat Siida - kulturárbi mii sáhttá šaddat máilmmiárbin
Vihtta guovllu Várjjagis galget dál viiddis nammadanproseassa čađa ovdal go soitet oažžut máilmmiárbestáhtusa.
Ráđđehus dat lea mearridan disdaga borgemánu 29. b. 2025 ahte Várjjat Siida galgá čálihuvvot Norgga eksklusiiva máilmmiárbbi «vuordinlistui», nu gohčoduvvon tentatiiva listui. Dát mearrádus lea dahkkojuvvon Riikkaantikvára, Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda ávžžuheami ja čielggadeami olis.
Unesco máilmmiárbelávdegoddi galgá dohkkehit sisačáliheami, ovdal go vejolaš nammadanproseassa sáhttá álggahuvvot. Nammadanbargu lea dárkil, ja láve ádjánit máŋga jagi. Dán proseassas galget ráddjehusat, árvovuođđu, suddjen ja hálddašeapmi čielggaduvvot. Loga eambbo proseassa birra dáppe: UNESCO World Heritage Centre – World Heritage List Nominations
Máilmmiárbi lea olmmošsohkagotti oktasaš luonddu- ja kulturárbi, ja lea Unesco máilmmiárbelávdegoddi mii maŋemus ceahkis juolluda árvvus adnojuvvon stáhtusa máilmmiárbin.
Mii lea Várjjat Siida?
Várnjárga lei okta dain vuosttaš guovlluin Norggas gos jiekŋa suttai. Várjjat Siiddas leat erenoamáš luottat ja mearkkat mat čájehit ahte olbmot leat geavahan ja orron dáppe jotkkolaččat dan rájes go olbmot geavahišgohte jieŋahis guovlluid 12 000 jagi áigi. Eai leat galle báikki Norggas mat muitalit nu guhkes historjjá go Várjjat Siidda.
Várjjat Siiddas leat vihtta oasseguovllu, mat leat golmma Finnmárkku gielddas: Unjárggas, Deanus ja Báhcavuonas.
Sihke ovdahistorjjálaš ja historjjálaš áiggiid rájes leat seailluhuvvon ja dokumenterejuvvon ássanguovlluid, bivdoguovlluid, hávdebáikkiid ja čoahkkananbáikkiid oskkolaš doaimmaheami ja rituálaid bázahusat. Oppalohkái čájehit luottat ja mearkkat dan movt olbmot leat eallán ja doaibman lagasvuođas árktalaš luondduin nannámis ja meara nalde, bivddu ja guolásteami bokte.
Loga dan viđa oasseguovllu birra
Ceavccageađge/Mortensnes: Erenoamáš riddoássanbáiki mii lea jotkkolaččat geavahuvvon 12 000 jagi jiekŋaáiggis gitta dálá áigái. Dasa lassin gávdnojit luottat ja mearkkat 265 ássanbáikki maŋis jagi 7000 ovdal Kristusa rájes gitta jahkái 1900 maŋŋel Kristusa, ja hávdeeanan mas leat badjel 400 hávddi jagi 800 ovdal Kristusa rájes jahkái 700 maŋŋel Kristusa.
Ruovdenjunlovta/Gropbakkengen: Ássanbáiki mas leat 115 viesso-/goahtesaji luottat ja mearkkat, mat ledje geavahusas gaskal jagi 4000 ovdal Kristusa ja jagi 3000 ovdal Kristusa.
Rissebávte/Gressbakken: Luottat ja mearkkat 15 stuora viesus maŋis, belohahkii roggojuvvon eatnamii. Ássanáigodat gaskal jagi 2000 ovdal Kristusa ja jagi 1850 ovdal Kristusa.
Gollevárre: Bivdoluottat ja -mearkkat, ja Arktisa stuorámus bivdoroggeguovlu. Vuogádagas leat badjel 1979 goddebivdorokki, ja ássanguovllu áigodat lei jagis 1200 maŋŋel Kristusa jahkái 1650 maŋŋel Kristusa.
Noiddiidčearru/Kjøpmannskjølen: Hui mihtilmas goddebivdobáiki, gos leat stuora ráhtte hápmásaš vuogádagat guovtti stuora geađgegárddi birra ja máŋggaid kilomehtera guhkkosaš vuojehanguovllut. Gárddit leat árvideames geavahuvvon 1100-logu rájes gitta 1600-logu rádjái, muhto gávdnojit moanat boarráset luottat ja mearkkat mat duođaštit ahte olbmot leat eallán ja doaibman seamma guovllus ovdal dán.











