Várjjat Siiddas leat earenoamáš luottat mat čájehit olbmuid jotkkolaš geavaheami ja ássama dan rájes juo go oassi Norggas ain lei jieŋa vuolde 12000 jagi áigi.

Máilmmiárbi lea olmmošsoga oktasaš luonddu- ja kulturárbi, ja loahpalaččat lea UNESCO máilmmiárbelávdegoddi mii nammada máilmmiárbestáhtusa. Norgga tentatiiva listui čáliheami bokte Várjjat Siida lea beassan ovtta lávkki viidáseappot proseassas, ja raporta oktan Riikaantikvára ávžžuhusain ja Sámedikki máhttovuođuin lea sáddejuvvon Dálkkádat- ja birasdepartementii.

Várjjat Siiddas leat vihtta oasseguovllu, ja dat leat golmma Finnmárkku suohkanis: Unjárga, Deatnu ja Båtsfjord. Arkeologalaš gávdnosat čájehit sihke ovdahistorjjálaš ja historjjálaš luottaid ássamis, bivdorusttegiin, hávdesajiin ja oskkolaš meanuin, ja mot olbmot leat birgen árktalaš luonddus sihke gáttis ja mearas bivddu ja guolásteami bokte. Ceavccageađggi/Mortensnes guovlu lea leamaš joatkevaččat anus 12 000 jagi.

– Lea hui váttis beassat máilmmiárbelistui, dadjá riikaantikvára Hanna Geiran, muhto min rávvagiin mii oaivvildit ahte Várjjat Siida ánssáša saji Norgga bargolistui mas čujuhit olmmošsoga oktasaš kulturárbbi. Oallugat jurddašit ahte kulturmuittuin lea diŋggain sáhka, muhto das lea sáhka olbmuid birra, min historjjá ja gullevašvuođa birra, ja eai leat galle báikki Norggas main lea nu guhkes historjá go Várjjat Siiddas. Háliidan giitit Sámedikki ja Finnmárkku fylkkasuohkana máŋggaid jagiid buori ovttasbarggu ovddas, ja buori máhttovuođu ovddideami ovddas departementii.

– Mii leat hui ilus go Várjjat Siida iežas earenoamáš sámi kulturbirrasiiguin lea ávžžuhuvvon čálihuvvot tentatiiva listui. Mii illudit viidásit bargat dainna ja sávvat ahte boađusin šattašii ahte Várjjat Siida nammaduvvo ja čálihuvvo UNESCO máilmmiárbelistui, dadjá sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto (NSR).

Vihtta oasseguovllu leat

Ceavccageađge/Mortensnes: 12 000 jagi earenoamáš riddoássan jiekŋaáiggis otnážii. Lassin leat 265 ássanbáikki bázahusat jagi 7000 ovdal Kr. rájes jagi 1900 maŋŋel Kr. rádjái, ja hávdesadji mas leat badjel 400 hávddi áigodagas gaskal 800 ovdal Kr. rájes 700 maŋŋel Kr. rádjái.
Ruovdenjunlovta/Gropbakkengen): Ássanbáiki mas leat 115 viesu bázahusat 4000 ovdal Kr. rájes 3000 ovdal Kr. rádjái.
Rissebávte/Gressbakken: Bázahusat 15 stuora, belohahkii eatnanvuloš viesuin gaskal 2000 ovdal Kr. 1850 ovdal Kr. rádjái.
Gollevárre: Bivdobázahusat Árktisa stuorámus bivdoroggeguovllus. Vuogádagas leat oktiibuot 1979 goddebivdorokki, ja ássanguovlu 1200 maŋŋel Kr. rájes 1650 maŋŋel Kr. rádjái.
Noiddiidčearru/Kjøpmannskjølen: Hirpmáhuhtti buorre goddebivdobáiki, stuora ráhttehámat vuogádaiguin guovtti stuora geađgeáiddi birra kilomehterguhkkosaš vuojehanguovlluiguin. Vaikko gávdnojit máŋga boarráseappot mearkka olbmuid aktivitehtain dán guovllus, de dát áidi jáhkkimis geavahuvvui 1100-logu rájes 1600-logu rádjái.