MÁILMMIÁRBI
Álttá báktedáidda
Álttá báktedáidda muitala midjiide olbmuid eallima ja máilmmiipmárdusa birra mii lei 6000 jagi dás ovdal. Dan rájesgo dat vuosttaš figuvrrat gávdnojedje soaittáhagas 1973:s, de leat eará báktesárgosat ja báktenjuhtosat gávdnon viđa iešguđetge báikkis dán guovllus.
Báktedáidda
Davvi- Eurohpás ovddastit dat 3000 figuvrra mat leat gaskkal 9 ja 27 mehtera otná gaskamearálaš čáhcedási bajábealde, eanemus logu figuvrrain.
Eanan allodaga dihte sáhttá sárgosiid juohkit áigemuddui mii lea ovdalgo 4000 jagi (4000 rájes ovdal min áigerehkenastima gitta jagi 0 rádjái) ja dat de nie muitalit reastta Skandinávia sárgosiid kronologiija. Sárgosiid govvosat čájehit ahte lea leamaš oktavuohta gaskkal Álttá ássama ja ássama nuorta ja lulli guovlluin. Ovttaskas figuvrrat ja eanas ovttastuvvon dáhpáhusat leat erenoamážat iežaset bivdo ja guolástan motiivvaiguin.
Molsašuddi báktedáidda
Dat mii dahká Álttá báktedáidaga nu erenoamážin lea ahte sárgosat ja njuhtosat leat nu máŋggaláganat. Gávdnojit eambbogo 5000 iešguđetlágan figuvrra. Eanemus mihtilmas govat leat elliin, erenoamážit bohccos ja ealggas.
Eanas figuvrrat leat oalle unnit – gaskkal 20 ja 40 cm alu. Muhtun figuvrrat leat oalle lunddolaččat, earát fas eambbo geometralaččat ja stiliserejuvvon. Sárgosat ja njuhtosat čájehit symbolismma ja oskku ovdáneami máilmmi davviguovlluin.
Máilmmiárbi
Álttá báktedáidda sisačállojuvvui máilmmi kultur- ja luondduárbelistui 1985:s.