MÁILMMIÁRBI
Bryggen Bergenis
Gaskaáiggis lei Bryggen Bergenis ealas guovddáš riikkaidgaskasaš gávpedoibmii. Mihtilmas viessoráiddut main doaresseainnit leat meara guvlui leat ovdamearkat arkitektuvrii mii lea gávdnon lagabui 900 jagi.
Bryggena birra
Árbevirolaš muorraarkitektuvra čájeha ahte Bergen lea okta dain boarráseamos gávpegávpogiin Davvi-Eurohpás. Bryggen lea áidna gávpegávpot mii lea olggobealde Hanseáhtalaš lihtu mas originála struktuvra lea bisuhuvvon, gávpotguovddáža siskkobealde.
Viesut Bryggenis leat huksejuvvon parallealla ráidduide njuolggočihkii káijaovdabealis sisa, oktasaš guji nuppe dahje goappaš bealde visttiid gaskkas. Dakkár struktuvra lea leamaš gaskaáiggi rájes. Viesuin ledje sihke ásodagat, kontuvrrat ja rájuslanjat riikkaidgaskasaš goikeguollegávppašeami váste.
Easka 1900- logus nogai dat álgoálgosaš geavaheapmi Bryggen – guovllus ja nu nogai maiddai 700 – 800 jagi boares árbevierru.
Vaikko ledje ollu gávpotbuollimat, de lea visttiid ođđasithuksen dahkkon daid boares opmodatrájit siskkobealde. Muorravisttit mat odne leat doppe, leat ceggejuvvon maŋŋel 1702 buollima. Maŋŋel buollimiid 1955:s ja 1958:s leat su. ¼ dain álgoálgosaš visttiin ain buori stánddas.
Máilmmiárbi
Bryggen sisačállojuvvui Unesco máilmmiárbelistui 1979:s.