Plassje báktebáiki ja Circumferensen

Plassje báktegávpot

Ruvkedoaibma ja eanandoallu ledje vuođđun Plassje eksistensii. Dan oaidnit gávpothuksehusa struktuvrras.

Gávpotplána čájeha teknologalaš ja industriijalaš ovdáneami. Árbevirolaš huksenárbevierru muoras čájeha ahte ássiin lei guovtteoasat eallinvuođđu, doppe ledje sihke báktedoaibmabargit ja eanandoallit. Čoahkkeeanandoallorusttegat leat heivehuvvon urbána plánaminstarii ja heivehuvvon báikki rušu bákteeanadahkii, gos leat ekstremalaš dálkkádatlaš eavttut.

Gávpoga hápmi lea hábmejuvvon báikkálaš huksenárbevieruid ja impulssaid mielde mat bohte olggobealde Veaikedoaimma ovdáneami ja doaimma (1644 – 1977) oktavuođas.

Maŋŋelgo gávpot boldojuvvui 1678 – 79:s, eai leat makkárge dramáhtalaš dáhpáhusat čuožžilan, muhto ruovdemađi ásaheapmi 1877:s dagahii ollislaš ođasteami Veaikedoaimmas seammásgo šadde rievdadusat dábálaš huksenvieruin.

Plassje sisačállojuvvui máilmmi kultur- ja luondduárbelistui 1980:s.

Circumferensen

Lagas guovllut mat leat birra Plassje báktegávpoga, dat nu gohčoduvvon Circumferenssat, sisačállojuvvojedje UNESCO máilmmiárbelistui 2010:s.

Viiddideapmái gullá báktebáikki oktan lagas eanadagain ja deháleamos ruvkeguovlluiguin ja Femundsbarta mii ovddasta daid guhkas ásahuvvon šolgadanbarttaid ja dálvefievrridanmađi Tufsingdalas Korsjøena badjel gitta Plassjii. Olles circumferensa, ovdamunneguovlu maid Christian IV attii Plassje veaikedoibmii 1646:s oažžu suodjalansona stáhtusa.

Máilmmiárbeguovllu viiddideapmi lea dehálaš gaskkustus olles báktedoaibmahistorjái ja olbmuid árjabidjamii jus galge ceavzit erenoamáš váttis dálkkádatlaš dilálašvuođain.

Bláđe Plassje báktegávpoga govaid